Mis on B12-vitamiin?

B12-vitamiin on koobaltit sisaldav antianeemiline ühend, mida leidub keha erinevates kohtades mitme bioloogiliselt aktiivse vormina, nagu näiteks rakkudes peamiselt metüülkobalamiinina, veres hüdroksükobalamiinina ja mitokondrites desoksüadenosüülkobalamiinina. Tänu sellele, et see sisaldab koobaltit, tuntakse seda ka kui kobalamiini. Meie kehas asub B12-vitamiini põhivaru maksas, millest jätkub 3-5 aastaks. Üldiselt defitsiiti normaalse toitumise ja tervisliku eluviisi järgimisel ei teki, küll aga võib see ilmneda näiteks mao alahappesuse, peensoole eemaldamise või kroonilise alkoholismi korral. Defitsiidi tunnusteks on näiteks ärritatavus, mälulüngad, üldine nõrkus. Avitaminoosi korral esineb näiteks megaloblast- ja pernitsioosset aneemiat, kuiva keelt ja pragunenud ning valulisi huuli.

B12-vitamiini füsioloogiline roll ehk miks see on meile oluline?

B12-vitamiin täidab kehas mitmeid olulisi funktsioone:

• Vereloome: Koos foolhappega toetab punaste vereliblede ehk erütrotsüütide moodustumist ning aitab ennetada aneemia teket. B12-vitamiini vähesuse korral  muutuvad punased verelibled suuremaks ning kujult ovaalsemaks, mistõttu on takistatud nende liikumine. Aneemia korral ei suuda erütrotsüüdid transportida kehasse laiali piisavalt hapnikku, mistõttu võibki tunda väsimust ja nõrkust.
• Energiavahetus: B12-vitamiin on oluliseks koensüümiks tsitraaditsüklis, mille käigus tekkivat produkti kasutavad rakud energia tootmiseks.
• Närvisüsteem: B12-vitamiinil on oluline roll aju ja närvisüsteemi normaalsel talitlusel. Nimelt on see vajalik müeliini ehk närvikiudude kaitsekesta moodustamiseks, mille puudumine või vähesus võib viia kaasa pöördumatu polüneuropaatiani, mida iseloomustavad näiteks dementsus, mälu halvenemine, ärrituvus. Küll aga pole B12-vitamiini tarvitamisel leitud tugevat positiivset statistilist seost juba väljakujunenud polüneuropaatia sümptomite paranemisele. 
• Homotsüsteiini metabolism: Homotsüsteiin on aminohape, mida organism muundab teisteks aminohapeteks, nagu metioniiniks ja tsüsteiiniks, kui B6-, B12-vitamiini ja foolhappe (B9) tase on veres piisav. Need aminohapped on olulised mitmete elutähtsate protsesside, sealhulgas valkude sünteesi normaalse toimimise jaoks. Kui eelpool nimetatud B-grupi vitamiinide hulk organismis langeb, tõuseb homotsüsteiini tase veres, mis võib olla varajaseks märgiks vitamiinipuudusest. Kõrge homotsüsteiini tase võib kahjustada rakke ning ilma õigeaegse ravita suurendada dementsuse, südamehaiguste ja insuldi riski. Metaanalüüsiga on leitud, et B12-vitamiini kasutamine pikaajaliselt ja suuremates doosides aitab langetada homotsüsteiini taset veres. Samas on ka leitud, et B12-vitamiini tarvitamine üksi või koos teiste B-grupi vitamiinidega ei  vähenda südame-veresoonkonnahaigustesse suremise riski.
• DNA süntees: Osaleb foolhappe metabolismis ja nukleiinhapete sünteesis.
• Immuunsüsteem: B12-vitamiin ei ole klassikalises mõttes „immuunsuse vitamiin“, nagu seda on näiteks C- või D-vitamiin, kuid tema roll immuunsüsteemi normaalse talitluse kaasaaitamisele on pigem kaudne, aga siiski oluline. Näiteks aitab B12-vitamiin reguleerida homotsüsteiini taset veres, mis ei ole oluline mitte ainult südame-veresoonkonna tervisele, vaid ka immuunsüsteemi normaalsele talitlusele. Samuti aitab piisav B12 tase toetada ka immuunrakkude aktiivsust ning valgete vererakkude sünteesi.

Kust B12-vitamiini saab?

Sünteesida suudavad seda ainult bakterid ja arhed ehk inimkeha saab vajaliku B12-vitamiini vormi ainult toidust või toidulisanditest. Peamised B12-vitamiini allikad on loomse päritoluga toidud, nagu maks ja neerud, punane liha, linnuliha, kala (nt lõhe, makrell, tuunikala) ja piimatooted. Taimsetes toitudes leidub B12-vitamiini väga vähesel määral või praktiliselt üldse mitte, mistõttu on veganitel ja taimetoitlastel suurem risk selle puuduse tekkeks. Taimsed B12-vitamiini analoogid (pseudovitamiinid), mida leidub vetikates, nagu näiteks spirulinas, ei ole inimesele bioaktiivsed. Samuti ei soovitata spirulinat tarbida koos B12-vitamiini sisaldava toidulisandiga, kuna see võib takistada B12 imendumist. Mingil määral esineb B12-vitamiini ka klorellas (chlorella), kuid selle kogus on siiski väike. Imendumist pärsivad liigne alkohol, suitsetamine, kohv, mao alahappesus ning ka mõned ravimid, näiteks suukaudsed rasestumisvastasedvahendid ning lahtistid.

Kes peaksid tarbima?

Üldiselt on kehas B12-vitamiini varud pikaajalised ning niisama profülaktika mõttes pole tarvis seda manustada. Küll aga on veidi kõrgenenud vajadus raseduse ja imetamise perioodil ning pikaaegsel veganlusel. B12-vitamiini imendumine väheneb mõnevõrra ka vanuritel. Lisaks suureneb risk B12-vitamiini vähenenud imendumiseks metformiini või maohappesust vähendavate ravimite (nt omeprasool) tarvitamisel.

B12-vitamiin ja toidulisandid

B12-vitamiini leiab toidulisanditest nii mono- kui ka multivitamiinina ning manustamisviiside poolest suukaudse tableti, kapsli või hoopis spreina. B12 on toidulisandites peamiselt tsüanokobalamiini või metüülkobalamiini ühendina, millest viimane on juba bioloogiliselt aktiivne. Tsüanokobalamiin muudetakse organismis metaboolsete protsesside käigus metüül- ja desoksüadenosüülkobalamiiniks. Tegemist on ohutu vesilahustuva vitamiiniga ehk keha omastab ainult nii palju, kui on vaja ning ülejäänud eritatakse kehast uriiniga välja. Küll aga tuleb tarbida seda soovitatud kogustes ja viisil.

Kasutatud kirjandus

Ankar, A. & Kumar, A. Vitamin B12 Deficiency. in StatPearls (StatPearls Publishing, Treasure Island (FL), 2025).

Debreceni, B. & Debreceni, L. The role of homocysteine-lowering B-vitamins in the primary prevention of cardiovascular disease. Cardiovasc. Ther. 32, 130–138 (2014).

Djuric, D., Jakovljevic, V., Zivkovic, V. & Srejovic, I. Homocysteine and homocysteine-related compounds: an overview of the roles in the pathology of the cardiovascular and nervous systems. Can. J. Physiol. Pharmacol. 96, 991–1003 (2018).

EFSA Panel on Dietetic Products, Nutrition and Allergies (NDA). Scientific Opinion on the substantiation of health claims related to vitamin B12 and contribution to normal neurological and psychological functions (ID 95, 97, 98, 100, 102, 109), contribution to normal homocysteine metabolism (ID 96, 103, 106), maintenance of normal bone (ID 104), maintenance of normal teeth (ID 104), maintenance of normal hair (ID 104), maintenance of normal skin (ID 104), maintenance of normal nails (ID 104), reduction of tiredness and fatigue (ID 108), and cell division (ID 212) pursuant to Article 13(1) of Regulation (EC) No 1924/2006. EFSA J. 8, 1756 (2010).

EFSA Panel on Dietetic Products, Nutrition and Allergies (NDA). Scientific Opinion on the substantiation of health claims related to vitamin B12 and red blood cell formation (ID 92, 101), cell division (ID 93), energy-yielding metabolism (ID 99, 190) and function of the immune system (ID 107) pursuant to Article 13(1) of Regulation (EC) No 1924/2006. EFSA J. 7, 1223 (2009).

Finkelstein, J. L. et al. Vitamin B12 supplementation during pregnancy for maternal and child health outcomes. Cochrane Database Syst. Rev. 1, CD013823 (2024).

Jensen, C. F. Vitamin B12 levels in children and adolescents on plant-based diets: a systematic review and meta-analysis. Nutr. Rev. 81, 951–966 (2023).

Jung, S. B., Nagaraja, V., Kapur, A. & Eslick, G. D. Association between vitamin B12 deficiency and long-term use of acid-lowering agents: a systematic review and meta-analysis. Intern. Med. J. 45, 409–416 (2015).

Martí-Carvajal, A. J., Solà, I., Lathyris, D. & Dayer, M. Homocysteine-lowering interventions for preventing cardiovascular events. Cochrane Database Syst. Rev. 8, CD006612 (2017).

Miller, J. W. Proton Pump Inhibitors, H2-Receptor Antagonists, Metformin, and Vitamin B-12 Deficiency: Clinical Implications. Adv. Nutr. Bethesda Md 9, 511S-518S (2018).

Oliai Araghi, S. et al. Long-term effects of folic acid and vitamin-B12 supplementation on fracture risk and cardiovascular disease: Extended follow-up of the B-PROOF trial. Clin. Nutr. Edinb. Scotl. 40, 1199–1206 (2021).

Stabler SP, 2006. Vitamin B12. In: Bowman BA and Russell RM (eds). Present knowledge innutrition, 9th ed. ILSI Press, Washington DC, 302-313.

Stein, J., Geisel, J. & Obeid, R. Association between neuropathy and B-vitamins: A systematic review and meta-analysis. Eur. J. Neurol. 28, 2054–2064 (2021).

Tamura, J. et al. Immunomodulation by vitamin B12: augmentation of CD8+ T lymphocytes and natural killer (NK) cell activity in vitamin B12-deficient patients by methyl-B12 treatment. Clin. Exp. Immunol. 116, 28–32 (1999).

van den Oever, S. P. & Mayer, H. K. Biologically active or just “pseudo”-vitamin B12 as predominant form in algae-based nutritional supplements? J. Food Compos. Anal. 109, 104464 (2022).

Zilmer, M. et al. Inimkeha põhilised biomolekulid. Inimorganismi metabolism. Tartu, 2015.

Homocysteine, Nutrition, and Gut Microbiota: A Comprehensive Review of Current Evidence and Insights. https://www.mdpi.com/2072-6643/17/8/1325.

Homotsüsteiin. Minu SYNLAB EST https://ee.minu.synlab.ee/homotsusteiin/.

Vitamin B-12 – Mayo Clinic. https://www.mayoclinic.org/drugs-supplements-vitamin-b12/art-20363663.

Vitamin B12 Status in Metformin Treated Patients: Systematic Review | PLOS One. https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0100379.

Vitamin B12 supplementation for women during pregnancy. https://www.cochrane.org/CD013823/PREG_vitamin-b12-supplementation-women-during-pregnancy doi:10.1002/14651858.CD013823.pub2.