Teaduspõhiselt väljatöötatud GoodNightSleep unekapslid koostöös Tartu Ülikooli farmaatsia instituudiga
NutriDreami ja Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi koostööna on välja töötatud teaduspõhine toidulisand GoodNightSleep, mille kõvakapslid sisaldavad erinevaid taimseid ekstrakte ja vitamiini ning soodustavad uinumist ja parandavad unekvaliteeti. GoodNightSleepi kapslite loomisel lähtuti teaduskirjanduses avaldatud uuringutest, turusituatsioonist, Euroopa Ravimiameti määratlustest, Eesti Ravimiameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti regulatsioonidest. Põhjaliku töö tulemusena valiti välja kindlad taimeekstraktid ja -kogused, mis aitavad koos unehügieeni jälgimisega saavutada parima mõju lühiajaliste uneprobleemide leevendamisel. Uudse komponendina on preparaadis kasutatud ka kanarbikku kui looduslikku vahendit, mis hiljutiste andmete kohaselt toetab kesknärvisüsteemi talitlust.
Harilik palderjan (Valeriana officinalis) on Eesti niitudel ja sooservades looduslikult kasvav mitmeaastane ravimtaim, millele on iseloomulik tugev lõhn ning vürtsikas-mõrkjasmagus maitse. Droogina kasutatakse palderjani risoome ja juuri. Need sisaldavad keemilisi ühendeid valepotriaate, mis avaldavad koos eeterliku õli komponentidega rahustavat toimet. Kuivõrd valepotriaadid on termolabiilsed ühendid, tuleks kodus keedetud palderjaniteele eelistada tööstuslikku preparaati. Juba ammustest aegadest on palderjani seostatud kesknärvisüsteemi rahustava ja und soodustava vahendina. Ka Euroopa Ravimiamet peab palderjanijuurte kuivekstrakti teaduspõhiselt kasutatavaks ravimtaimeks just kergemate unehäirete leevendamisel. Kui päevas manustatakse aga rohkem kui 20 g droogi, võivad esineda kõrvaltoimed, näiteks iiveldus, krambid maosooletraktis (ilmnemise sagedus pole teada) ning auto juhtimise ja masinate käsitsemise võime vähenemine. Pikaajalisel manustamisel võib palderjani toime väheneda. Vastunäidustuseks on ülitundlikkus, mille esinemisel tuleb palderjani tarvitamine kohe lõpetada. Lisaks leidub inimesi, kellele võivad palderjanis sisalduvad alkaloidid tekitada hoopis vastupidist efekti ehk põhjustada joovastust ja ergutust (nagu kassidel).
Sidrunmeliss (Melissa officinalis) on huulõieliste (Lamiaceae) sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, mille lõhn meenutab nõrgalt sidruni oma. Droogina kasutatakse tavaliselt lehti ja ürti. Sidrunmeliss on meie aedades kasvatatav, kuid külmaõrn taim. Euroopa Ravimiamet klassifitseerib sidrunmelissi traditsiooniliselt kasutatava taimse ravivahendi alla, mis parandab und ning leevendab vaimse stressi kergemaid sümptomeid. Senised uuringud on näidanud, et sidrunmelissi toime kesknärvisüsteemile on tugevam, kui seda taime kombineerida teiste sarnaste droogidega. Eeltoodule lisaks aitab sidrunmeliss korrastada ka seedetegevust. Sidrunmelissi ei tohiks segamini ajada väliselt ja lõhna poolest sarnase hariliku naistenõgesega, millel rahustav toime puudub.
Harilik humal (Humulus lupulus) kuulub kanepiliste (Cannabaceae) sugukonda. Droogiks on viljastamata emasõisikud, mida tuntakse ka humalakäbi nime all. Humal kasvab peaaegu kogu Euroopas, Eestis rohkem Põhja- ja Kesk-Eestis ojade ning jõgede kaldatihnikutes. Enamjaolt seostatakse humalat õlle spetsiifilise mõru maitse, värvuse ja lõhnaga, kuid Euroopa Ravimiameti hinnangul on humal traditsiooniline ravimtaim, mis leevendab vaimse stressi kergemaid sümptomeid ning soodustab und. Kui õlle valmistamiseks kasvatatakse erilisi humalasorte, siis ravimtaimena sobib kasutada ka looduslikult kasvavat humalat. Uuringutega on näidatud, et kombinatsioonis palderjani, sidrunmelissi ja kannatuslillega on rahustav ning uinumist soodustav toime tugevam. Seda tuleb kindlasti arvesse võtta autot juhtides ning masinaid käsitsedes. Humalat ei soovitata kasutada alla 12-aastastel lastel, rasedatel ning imetavatel emadel. Samuti on droog vastunäidustatud allergiliste reaktsioonide korral.
Veiste-südamerohi (Leonurus cardiaca) on mitmeaastane rohttaim, mis on levinud Euroopas. Eestis võib seda leida elamute ümbrusest ja tarade äärtest. Ürt on leidnud rahustava vahendina kasutust eesti rahvameditsiinis. Ka Euroopa Ravimiamet peab veiste-südamerohtu kuivekstrakti traditsiooniliseks taimseks vahendiks, mille abil saab leevendada närvipingetega seotud sümptomeid ning närvisüsteemist põhjustatud südameprobleemidega seotud sümptomeid (nt südamepekslemine). Uuringutest on ilmnenud, et koos palderjani, sidrunmelissi ja humalaga aitab veiste-südamerohi parandada une kvaliteeti ning vähendada halbu unenägusid ja päevaseid unisustunde. Vastunäidustuseks on ülitundlikkus. Veiste-südamerohu kasutamist teena takistab selle väga mõru maitse.
Harilik kanarbik (Calluna vulgaris) on rahvameditsiinis leidnud kasutust mitmete vaevuste korral. Und soodustavat ja rahustavat toimet ei ole seni katsetega põhjalikult tõendatud ning Euroopa Ravimiamet ei ole seni veel kanarbiku suhtes seisukohta võtnud. Samas on mõningate uuringute järgi teada, et kanarbikuekstraktil on tõestatud põletikuvastane ja antimikroobne toime. Kanarbik avaldab ka kerget stressi-, ärevuse- ja depressioonivastast toimet ning pärsib (anksiolüütiliselt) negatiivsete emotsioonide, nagu hirmu ja viha teket. Samuti on rahvusvaheliselt tunnustatud käsiraamatus nimetatud kanarbiku ühe näidustusena unetust. Selliseid kanarbiku toimeid on teiste seas uuritud Ukraina ja Eesti teadlaste koostöös.
B12-vitamiin on vesilahustuv vitamiin, mis toetab närvisüsteemi normaalset talitlust ning psühholoogilisi funktsioone. Samuti aitab see vähendada väsimust ja kurnatust.
GoodNightSleep kapslid on arendatud inimestele, kel esineb lühiajalisi uneprobleeme ning on mõeldud kasutamiseks koos unehügieeni järgimisega. Seega on kapslitesse lisatud looduslikke taimseid ekstrakte kogustes, et aidata unetumal perioodil magama jäämist. Samas ei tohi unustada, et uinumist soodustavad tooted ei ole mõeldud pikaaegseks probleemi lahendamiseks. Need on eelkõige mõeldud unehügieeni paika saamise abistamiseks. Seega hea uni ei tulene mitte ainult tablette, kapsleid või tinktuure tarbides, vaid oluline on ka tervislik eluviis ning korrektne unehügieeni järgimine.
Kasutatud allikad
- European Union herbal monograph on Valeriana officinalis, radix. 20 February 2016, EMA/HMPC/150848/2015. https://www.ema.europa.eu/en/documents/herbal-monograph/final-european-union-herbal-monograph-valeriana-officinalis-l-radix_en.pdf (külastatud 24.04.22).
- Assessment report on Melissa officinalis, folium. 14 May 2013, EMA/HMPC/196746/2012. https://www.ema.europa.eu/en/documents/herbal-report/final-assessment-report-melissa-officinalis-l-folium_en.pdf (külastatud 24.04.22).
- Assessment report on Humulus lupulus, flos. 8 May 2014, EMA/HMPC/418902/2005
- https://www.ema.europa.eu/en/documents/herbal-report/final-assessment-report-humulus-lupulus-l-flos-revision-1_en.pdf (külastatud 24.04.22).
- Assessment report on Leonurus cardiaca, herba. 6 May 2010, EMA/HMPC/127430/2010. https://www.ema.europa.eu/en/documents/herbal-report/draft-assessment-report-leonurus-cardiaca-l-herba_en.pdf (külastatud 24.04.22).
- PDR for Herbal medicines. 4th edition. Thomson, 2007.
- Starchenko G., Hrytsyk A., Raal A., Koshovyi O. Phytochemical profile and pharmacological activities of water and hydroethanolic dry extracts of Calluna vulgaris(L.) Hull. Herb. Plants, 2020, 9(6):751. doi: 10.3390/plants9060751.
- Farmakognoosia õpik, teine trükk. A. Raal, Tartu Ülikooli kirjastus, 2016.
- Euroopa Liidu Teataja, komisjoni määrus nr 402/2012.
