Kingiidee emadepäevaks - kas kingiidee on olemas?
Eesoleval pühapäeval leiab aset emadepäev, kus me kõik soovime tänada oma ema erilisel viisil. Kui mõtled mis võiks olla see kingitus, siis meie toitumisterapeut Kendra Vaino kirjeldab milliseid vitamiine oma emale tervise toetamiseks kinkida.
Kingiidee 1 – raud
Läheneva emadepäeva valguses kirjutan just naistele. Meie, naiste elus tuleb ette perioode, kus peame arvestama suurema vitamiinide ja mineraalainete vajadusega. Toitumisterapeudina ütlen muidugi esmalt, et kõige aluseks on tasakaalustatud toitumine, ent siiski tekib olukordi, kus tuleb valik langetada ka toidulisandite kasuks. Näiteks rasedatel on loote normaalse arengu tagamiseks suurem foolhappevajadus, mistõttu on vajalik selle lisamanustamine. Nagu doonoritel, nii on ka naistel igakuise verekaotuse tõttu oluline jälgida vere hemoglobiinitaset ning arsti soovitusel tarbida lisaks rauapreparaate. Seda ka bariaatrilise operatsiooni järel.
Raud on mineraalaine, mida vajame päevas 10–15 mg. Raud osaleb hapniku transpordis kopsudest kudedesse. Loomsest toidust omistab organism rauda paremini kui taimsest ehk siis punane liha ja verivorst meie toidulaual on kui rahvuslik aneemiatõrje jõulude ajal. Mitteheemse (taimse) raua imendumist parandab aga C-vitamiin.
Kingiidee 2 – C-vitamiin
C-vitamiini riiklik miinimum ehk vitamiinipuudust vältiv kogus on 100 mg päevas (see on näiteks 60 g punast paprikat). C-vitamiini vajadus on suurem rasedatel, imetavatel emadel (+10 mg), aga ka suitsetajatel (+30 mg). C-vitamiini imendumise protsent on aga pöördvõrdeline tarvitatava kogusega, nii et parema imendumise nimel teen ma NutriDreami C-vitamiini 1000 mg tableti pooleks ja võtan seda kaks korda päevas. C-vitamiin antioksüdandina võitleb muu hulgas vabade radikaalide ja vananemise vastu, eriti kui seda tarvitatakse koos teiste antioksüdantidega, nagu seleen ja tsink (seejuures ei tohiks tsinki tarvitada koos rauapreparaadiga).
Kingiidee 3 – D-vitamiin
Kevadpäike ja soojemad ilmad lasevad meie organismil naha kaudu ise D-vitamiini sünteesida. Küll aga tasub ka seda näitu vereanalüüsiga aeg-ajalt kontrollida, eriti kui kurnatus ja väsimus kimbutavad. D-vitamiini tase on kõrgem nendel, kes söövad tihti kala ja muna. Paraku aga näen klientide toitumispäevikuid analüüsides enamasti D-vitamiini alatarbimist. D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin – ta vajab imendumiseks rasvarikast toitu ja on omakorda vajalik organismis kaltsiumi imendumiseks.
D-vitamiini vajadus on suurem sportivatel ja füüsilist tööd tegevatel inimestel. Nimetan siinkohal ära, et 75 nmol/L kohta on D-vitamiini normi alampiir ja toksilisus algab alates 250 nmol/L. D-vitamiini näit veres tõuseb aga aeglaselt ja oleneb preparaadist. Seega tasub defitsiidi korral seda näitu kahe kuu tagant kontrollida. Eesti normide kohaselt on lisandina juurde tarvitatav annus 2000–4000 UI-d päevas.
PS. Ära unusta emadepäeval ka vanaemasid, kes rõõmustaksid väga ND liigestele mõeldud toidulisandi üle, et samm ikka kerge püsiks ja liigesed ei valutaks
