Mis on raud? Miks on see meie organismile oluline?
Raud on eluks vajalik mikromineraal, mis osaleb biomolekulide talitluses. Raud toetab vere punaliblede ja hemoglobiini normaalset moodustumist ning hapniku transporti kehas. Samuti aitab raud vähendada väsimust ja kurnatust.
Raud esineb kehas seotuna või vaba vormina. Organismile on raud kasulik vaid hoolikalt seotud kujul. Seevastu vabanenud raud toimib tugeva pro-oksüdandina ja oksüdeeritakse organismis raskesti lahustuvateks toksilisteks ühenditeks.
Raua soovitatav ööpäevane kogus oleneb vanusest, kehalisest aktiivsusest ja füsioloogilisest seisundist. Tavaliselt jääb see 10–15 mg piiridesse.
Kes peaks rauda tarbima?
Üldjuhul ei teki rauapuudust segatoitlastel, kuna rauda leidub paljudes toitudes. Suurimad allikad on maks, munad ja punane liha ning taimsetest toiduainetest oad, petersell, rosinad ja läätsed. Raua vähesuse organismis võivad tingida tasakaalustamata toitumine, veganlus, vähenenud imendumine, pikaajalised verejooksud ning kompenseerimata vajadus (nt rasedatel).
Rauapuuduse sümptomiteks on tavaliselt kahvatu nahk, väsimus, pearinglus ja ärrituvus, kuid võivad esineda ka küünte rabedus ja nõgusaküünelisus.
Tasub meeles pidada, et rauapreparaate ei tohiks kindlasti ise meelevaldselt kasutada. Alati tuleks rauadefitsiidi kahtluse korral konsulteerida esmalt arstiga, kes vereanalüüsidega määrab kindlaks rauasisalduse veres. Samuti on mõistlik küsida õige preparaadi valimisel nõu proviisorilt või farmatseudilt.
Raud on meile küll eluks hädavajalik mikromineraal, kuid ei tohi unustada, et liigne raud võib organismis muutuda toksiliseks ning soodustada paljude teiste haiguste kujunemist.
Kas raud võib tekitada ka kõrvaltoimeid?
Paljud mineraalained toodetakse anorgaaniliste vormidena (nt oksiidid, karbonaadid, sulfaadid), mida keha omastab võrreldes orgaanilistega halvemini. Orgaaniliste vormide hea imendumine on aluseks paremale biosaadavusele (näitab, kui suur hulk ainest jõuab vereringesse) ning väiksemale kõrvaltoimete tugevusele (joonis 1). Sõltuvalt soolavormist võib imendumata jäänud raud põhjustada kõhulahtisust või -kinnisust, kõhuvalu, iiveldust, oksendamist, tumedat väljaheidet või isegi kõrvetisi.
Milline rauavorm ja -preparaat valida?
Kuidas rauda võtta? Mis mõjutavad raua imendumist?
Rauda võetakse suu kaudu tavaliselt kas iga päev või üle päeva. Võtmise õige tiheduse aitab kindlaks määrata arst või apteeker sõltuvalt vajatavast rauaannusest, imendumise määrast ja kõrvaltoimetest.
Orgaanilised soolavormid imenduvad võrreldes anorgaanilistega neli korda paremini (joonis 2), tagades hea biosaadavuse ja väiksema kõrvaltoimete profiili.
Miks on NutriDreami raud hea?
NutriDream kasutab oma tootes Albion®-i patenteeritud rauddiglütsinaati (Ferrochel™), mille kvaliteeti on tunnustanud Euroopa Toiduohutusamet (EFSA, European Food Safety Authority). Ferrochel™ esineb kelaadi kujul, kus raud on seotud kahe aminohappega, mille tulemusena moodustub rauddiglütsinaat (joonis 3). Aminohape glütsiin läbib sooleseina kergelt, mistõttu imendub rauddiglütsinaat hästi ning sellega kaasneb vähem seedehäireid.
Raua imendumise soodustamiseks on lisatud tootesse ka C-vitamiini. Askorbiinhape on hea antioksüdant ning aitab samamoodi nagu raud vähendada ka väsimust ja kurnatust. Loodusliku komponendina oleme koostisesse lisanud ka Eestis kasvatatud ja kuivatatud aedpeterselli ürdi. Aedpetersell (Petroselinum crispum) on kaheaastane rohttaim, mis on eelkõige tuntud peenral kasvava maitsetaimena. Oma koostiselt sisaldab petersell rohkelt C-, K- ja A-vitamiini ning mineraalainetest kaltsiumit, rauda, magneesiumit ja folaati.
Artikkel põhineb järgmistel allikatel.
- Xiao, Q. et al. (2020). Mechanism and intervention measures of iron side effects on the intestine. – Critical Reviews in Food Science and Nutrition, 60(12), 2113–2125.
- Stoffel, N. U. et al. (2020). Iron absorption from supplements is greater with alternate day than with consecutive day dosing in iron-deficient anemic women. – Haematologica, 105(5), 1232–1239.
- Bovell-Benjamin, A. C. et al. (2000). Iron absorption from ferrous bisglycinate and ferric trisglycinate in whole maize is regulated by iron status. – The American Journal of Clinical Nutrition, 71(6), 1563–1569.
- Milman, N. et al. (2014). Ferrous bisglycinate 25 mg iron is as effective as ferrous sulfate 50 mg iron in the prophylaxis of iron deficiency and anemia during pregnancy in a randomized trial. – Journal of Perinatal Medicine, 42(2), 197–206.
- Abbaspour N. et al. (2014). Review on iron and its importance for human health. – Journal of Research in Medical Sciences, 19(2), 164–174.
- Omena, J. et al. (2021). The effect of food and nutrients on iron overload: What do we know so far? – European Journal of Clinical Nutrition.
- Herbs: Composition and dietary importance (2006). – Encyclopedia of food and health. Academic Press, 332–337.
- Zilmer, M. et al. (2015). Inimkeha põhilised biomolekulid (meditsiiniliselt tähtsamad ülesanded). Inimorganismi metabolism (biokemism ja kliinilised aspektid). Tartu: Tartu Ülikool.
- Komisjoni määrus (EL) nr 432/2012, millega kehtestatakse nimekiri Euroopa Toiduohutusameti aktsepteeritud tervisealastest väidetest.
