C-vitamiin on oluline abiline keha normaalseks talitluseks
C-vitamiin, mida tuntakse ka kui askorbiinhapet või askorbaati, on vesilahustuv vitamiin, mida leidub paljudes toiduainetes, samuti on seda võimalik tarbida toidulisandina. Enamiku loomade organismid on võimelised C-vitamiini ise sünteesima, ent inimese oma selleks võimeline pole. Seega on tähtis saada eluks vajalik C-vitamiini kogus väljastpoolt.
C-vitamiini olulisus
- Tagab sidekoe normaalse arengu ja talitluse ning soodustab haavade paranemist, sest toimib koos kollageeni ja elastiiniga;
- Toetab naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude talitlust;
- Osaleb protsessides, kus sünteesitakse kehasiseseid signaalmolekule (vahendavad infot kehasiseste protsesside jaoks), sapphappeid (aitavad rasvu seedida ja rasvlahustuvatel vitamiinidel imenduda) ning karnitiini (rasvade ainevahetuse oluline osa);
- Aitab keskse vesilahustuva antioksüdandina kaasa immuunsüsteemi tööle; Stimuleerib raua imendumist ja soodustab selle kasutamist organismis
Võimalikud C-vitamiini puuduse märgid
- Väsimus, kurnatus (võib esineda ka teiste vitamiinide/mineraalide puuduse korral);
- Kahvatud igemed;
- Valusad liigesed;
- Haavade ja luumurdude aeglane paranemine;
- Verevalumite teke (tingitud veresoonte haprusest).
Riskirühmad
- Suitsetajad, sest nende organismi oksüdatiivse stressi tase on kõrgem kui mittesuitsetajatel ning seega kulub vabade radikaalide neutraliseerimiseks rohkem antioksüdantsete omadustega ühendeid;
- Imikud, kellele antakse toiduks vaid keedetud lehmapiima (õnneks esineb sellist probleemi arenenud riikides vähe, kuna lapsed saavad rinnapiima või vitamiinidega rikastatud piimasegu);
- Inimesed, kellel on kroonilised haigused või probleemid vitamiinide imendumisega
Head C-vitamiini allikad:
- Tsitruselised;
- Paprika;
- Kiivi;
- Kartul;
- Brokoli;
- Brüsseli kapsas.
Huvitavaid fakte
C-vitamiinist kui antioksüdandist räägitakse palju, sest see võitleb organismis vabade radikaalidega, mis põhjustavad rakukahjustusi. Tuleb aga märkida, et kerge oksüdatiivne stress on organismile just kasulik, et võidelda efektiivselt väliste teguritega ja olla n-ö löögivalmis. Tihti lisatakse C-vitamiini preparaatidele bioflavonoide, mis on taimedest saadavad ühendid (kokku üle 4000). Bioflavonoidid käituvad samuti antioksüdantidena, kuid aitavad ka C-vitamiinil imenduda ja kehas jaotuda. Lisaks on täheldatud bioflavonoidide kaitsvat toimet südamele ja veresoonkonnale ning närvirakkudele. Parimad bioflavonoidide allikad on näiteks roheline ja must tee, kibuvits, must sõstar.
C-vitamiini leidub paljudes köögi- ja puuviljades, ent tuleb arvestada, et oma vesilahustuvuse tõttu kaotab ta kuumutamisel suurema osa toimest.
C-vitamiini kasulikkus on ilmnenud ka külmetushaiguste ennetusel. Kõige suurem kasu on C-vitamiinist inimestel, kes peavad taluma ekstreemseid olukordi, nagu talisportlased, sõdurid.
C-vitamiini imendumine sõltub doosist, mis tähendab seda, et 200 mg korral jõuab verre ligikaudu 90%, 1000 mg korral 30–40% ja 5000 mg korral vaid 14–16%.
Artikkel põhineb järgmistel allikatel:
- Zilmer, M., Rehema, A., Soomets, U., Zilmer, K. (2015). Inimkeha põhilised biomolekulid. Inimorganismi metabolism. Tartu: Avita.
- Linster, C. L., Van Schaftingen, E. (2006). Vitamin C: Biosynthesis, recycling and degradation in mammals. – The FEBS Journal, 274(1).
- National Institute of Health (2020). Vitamin C. Fact sheet for health professionals. U.S. Department of Health & Human Services.
- Marcine, A. (2019). What you should know about bioflavonoids. – Healthline, 03.07.2019.
