fbpx

Immuunsüsteemi olulised nurgakivid!

Meie immuunsüsteemi peamine ülesanne on kaitsta organismi väliskeskkonnas leiduvate viiruste ja bakterite eest. Sünnipärane immuunreaktsioon on palavik, mis denatureerib võõrvalgud meie organismis. Elu jooksul omandatud immuunsüsteem aga vastutab antikehade loomise eest, aidates seeläbi hävitada haigustekitajaid. Et aga organismis kõik protsessid toimiksid, on vaja jälgida, millega me oma organismi toidame. Peale tervisliku ja tasakaalustatud toitumise (sh toitainerikka toidu) on oluline ka piisav kehaline aktiivsus, vee tarbimine, uni ning vaba aeg – see on toidupüramiidi alumine tasand, millele toetub kõik ülejäänu.

Tervislikud toiduvalikud, tasakaalus toitumine ja toidugruppide varieerimine lubavad meil süüa kõike, kuid õiges koguses. Ühtegi toidugruppi ei tasu menüüst niisama välja jätta. Näiteks gluteenist ei ole vaja meditsiinilise põhjuseta loobuda. Igasuguse mittemeditsiinilisest põhjusest tuleneva piiranguga me ahendame paratamatult oma valikuid ja sekkume seeläbi keha normaalsesse toimimisse. Ka allergia on üks keha reaktsioon näidata üles tundlikkust ärritaja suhtes. On allergiaid, millest kasvatakse välja. Osa allergiad aga lisanduvad elu jooksul ja osa neist ka mööduvad, kui hakata taas mitmekesiselt toituma. Meie keha on terviklik masinavärk, mis nõuab mitmekülgset ja toitainerikast kütust.

Mida tähendab toitainerikas toit? Immuunsuse seisukohalt on kõigile tuttavad küüslauk ja ingver, kuid vähem teatakse oomega-3- ja -6-rasvhapete mõjust. Need on meie rakumembraanide olulised ehituslikud komponendid. Rasvhapetest jm toitainetest sõltub molekulaarsel tasandil meie organismi väikseima üksuse ehk raku ülesehitus, mõjutades sellega kogu meie organismi funktsioneerimist. Siinjuures on tähtis ka valkude tarbimine (normaalne on 0,8–1,5 g/kg). Kui võrrelda taimset ja loomset päritolu valke, siis viimastel on suurem bioväärtus, seetõttu omistab meie keha neid paremini. Näiteks munas on olemas kõik asendamatud aminohapped, mida meie keha ise ei tooda, kuid mis on vajalikud eri funktsioonide toimimiseks.

Arvatakse, et 80% organismi immuunsüsteemist sõltub meie soolestiku mikrofloorast. Mida ühekülgsem on toiduvalik, seda liigivaesem on ka meie soolestiku mikrofloora. Kasuks tuleb hapendatud toiduainete ja probiootikumide tarbimine, sest need aitavad rikastada soolebakterite koosseisu. Alatoitumist, toitainete puudust ja menüü ühekülgsust on peetud kõige olulisemaks immuunpuudulikkuse põhjuseks kogu maailmas. Vähem tähtis ei ole ka toidu töötlemise aste ja valmistusviis. Mida rohkem on toitu töödeldud (tegu on nn toidulaadse tootega), seda vähem täisväärtuslikuks saab seda pidada.

Immuunsuse seisukohast tuleb tähelepanu pöörata ka füüsilisele aktiivsusele. Kui me oleme kehaliselt aktiivsed, mõjutab see meie ainevahetust, emotsioone ja seeläbi kogu energiataset. Tihti samastatakse liikumist vaid treeninguga või arvatakse, et kehaline aktiivsus sõltub iga indiviidi energiatasemest. Et toetada tervist, soovitab Tervise Arengu Instituut liikuda 300 minutit nädalas, mille hulka võib lisaks traditsioonilisele sportimisele liigitada näiteks koristamise ja aiatööd.

Värske õhk ja piisav kehaline aktiivsus leevendavad pingeid ja stressi, tagades nii kvaliteetsema une. Unevajadus ja magamise aeg on inimesiti erinev. Piisav uni on organismi taastumise ja vastupanuvõime suurendamise seisukohast isegi olulisem kui mistahes toit. Sageli kipumegi toiduga kompenseerima vähest uneaega, et taastada oma energiavarusid. Kahjuks aga ei tee me sellises olukorras väga teadlikke valikuid.

Nagu näha, mõjutab meie eluviis märkimisväärselt kogu organismi, sealhulgas immuunsüsteemi toimetulekut. Soovituslik on toituda mitmekesiselt, olla kehaliselt aktiivne ja magada piisavalt.

 

Autor: Toitumisterapeut ja treener Kendra Vaino 

Seotud tooted

KINGIME -10%
Liitu Nutridream uudiskirjaga ning säästa -10% järgmiselt tellimuselt. Sooduskood saadetakse Sinu emailile.
0
    0
    Sinu ostukorv
    Sinu ostukorv on tühiTagasi poodi