Mis põhjustab emotsionaalset söömist?

Ilmselt on paljud kuulnud väljendit „Elame selleks, et süüa või sööme selleks, et elada“.

See lause ütleb väga hästi ära, kas toit juhib meie mõtteid ja elu rohkem kui peaks või me teadvustame oma söömist. Teadlik söömine  on tingitud füüsilisest näljast. See pakub küll naudingut, aga varustab meie keha eelkõige vajalike toitainetega. Kui aga toit juhib meie mõtteid, on see tingitud isust emotsiooni ajel ja seda me saamegi nimetada emotsionaalseks söömiseks.

 

Söömiskäitumise puhul tuleb vaadata lapsepõlve kodu söömisharjumusi: kuidas toitu suhtuti, kas toit oli ka lohutuseks või premeerimiseks jne. Lisaks lapsepõlve mustritest pärit söömisharjumustele lisanduvad meie ellu elustiilist tulenevad toitumisharjumused. Seda mõjutavad söömisele pühendatud aeg ja võimalused ning erinevad ettetulevad olukorrad.

Vaimse tervise kuu valguses on tõusnud päevakorda teema, kuidas emotsioonid mõjutavad söömist ja söömine meie emotsioone. Paljusid meist tabab aeg-ajalt vastupandamatu isu šokolaadi või mõne muu lemmiktoidu järele. Inimesed, kes igapäevaselt näiteks liha või kartulit ei tarbi, võivad mõnikord tunda vajadust nende järele. Liha isu võib olla põhjustatud organismi rauavajadusest, kartuli isu tuleneb sageli kaaliumivaegusest. Hea kaaliumi allikas on näiteks ka banaan. Selleks, et teadvustada, miks mingi toidu järele isu tekib, on vaja tunnetada oma keha.

Kui vajame kiiret energiat, ihaldab meie keha kiireid süsivesikuid. Võiks arvata, et sellisel juhul valime suhkrurikka karamellkommi, aga sageli haarame hoopis šokolaadi järele. Miks? Šokolaadis on palju kakaod. Kakao on suur magneesiumiallikas – organismis võib olla magneesiumipuudus. Eriti tulevad isud esile, kui toitumine on tasakaalust väljas. Suure šokolaadi isu puhul peaks menüü sisaldama magneesiumirikkaid toiduaineid nagu pähklid (mandlid, indiapähklid jt), seemned (kõrvitsa-, seesamiseemned jt), täistera kaerahelbed, oad ja rohelised köögiviljad.

Toitumisterapeudina soovitan ma oma klientidele pärast menüü analüüsi ja enne toidulisandite tutvustamist teha vereproov. Kahjuks magneesiumi puudujäägi kindlaks määramiseks pole see kuigi tõhus, sest 60% magneesiumist on luudes, mistõttu vereproov seda osa ei näita. Magneesium on muuhulgas vajalik kaltsiumi imendumiseks läbi rakumembraani. Toidulisandit valides on soovitatav eelistada magneesiumi tsitraadi või glütsinaadi vormi just selle parema imendumise tõttu. Magneesiumi imendumist soodustab ka B6-vitamiin.

Magnesiumipuuduse sümptomid on väsimus, nõrkus, närvilisus, lihasvärinad või isegi krambid ja depressioon. Siinkohal on oluline üle vaadata oma elustiil – neid sümptomeid võib põhjustada ka liialdamine spordi või alkoholiga.

Toitumispsühholoogia ehk toitumiskäitumise põhjuste ja seoste leidmine läbi psühholoogia on põnev ja keerukas valdkond. Toitumisterapeutina olen sellele viimasel aastal erilist tähelepanu pööranud. Aitan inimestel toitumise tasakaalu saada ja hinnata toidulisandite vajadust. Tasakaalustatud menüü – vähem emotsionaalset söömist!

 

Autor: Toitumisterapeut ja treener Kendra Vaino 

Liitu uudiskirjaga ja
ole kursis
meie kõige värskemate uudiste ja parimate pakkumistega