Biotiin on vesilahustuv vitamiin, mida leidub nii taimsetes kui ka loomsetes produktides. Seda tuntakse ka veel H- ning B7-vitamiini nime all. Inimkehas on olemas biotiini varu 2-7 nädalaks. Inimkeha ise ei ole küll suuteline biotiini tootma, kuid meie endi soolemikrofloora teeb seda osaliselt. Bakterite poolt toodetud biotiinist imendub umbes 10%, mistõttu tuleb saada enamik vitamiinist ikkagi tervislikust ja tasakaalustatud toidust. Tegemist on karboksülaaside koensüümiga, mistõttu osaleb biotiin rasvhapete, aminohapete ning süsivesikute (glükoosi) sünteesis. Samuti on biotiin vajalik ka foolhappe, B12-vitamiini ning pantoteenhappe metabolismis.

Biotiini allikad

Biotiini leidub maksas, munas, veiselihas, kalas, pähklites ja teatud juurviljades, näiteks bataadis. Tuleb aga arvestada, et taimsetes produktides on biotiini biosaadavus madal. Soovituslik päevane võrdluskogus  täiskasvanutele on 50 µg. Toidus võib biotiin olla nii vabavormina kui ka seotuna valkudega.

Imendumise pärssijad

Imendumist pärsivad liigne alkohol, antibiootikumid, tanniin ning avidiin. Avidiin on glükoproteiin, mida leidub toores munavalges, ning mis moodustab biotiiniga imendumatu kompleksi. Muna praadimine või keetmine lõhustab avidiini, mistõttu ei sega see enam biotiini imendumist. 

Defitsiit

Tervisliku ja tasakaalustatud toitumise korral ei teki üldjuhul defitsiiti. Puudusele võib aga kaasa aidata pidev alkoholi tarbimine, suitsetamine, pikaajaline antibiootikumide kasutamine, epilepsia ravimite (karbamasepiin, fenütoiin, fenobarbitaal) manustamine, suurtes kogustes munavalgete söömine või sooletrakti haigused, mis vähendavad biotiini imendumist. Teine võimalus söögist sõltumatu biotiini defitsiidi tekkeks on biotinaasi puudus. Tegemist on päriliku geneetilise häirega, mille korral on pärsitud biotiini imendumine ning vabastamine ensüümvalkudest. Samuti võib biotiini puuduse põhjustajaks olla ka rasedus ning imetamine. 

Defitsiidi esmased märgid viitavad isutusele, lihaste valulikkusele, unetusele ning kuivale ketendavale nahale. Avitaminoosi korral tekib iseloomulik dermatiit, mida iseloomustab patoloogiline rasuvoolus naha rasunäärmetest. Defitsiit võib lisaks nahaprobleemidele põhjustada ka juuste väljalangevust, mida juhtub harva. 

Biotiin toidulisandina ning tervisealased väited

Biotiini võib leida toidulisandina nii monovitamiinina kui ka kombineerituna teiste vitamiinide ja mineraalainetega. Tavaliselt on see tabletis või kapslis. Toidulisandites kasutatakse ainult D(+)-biotiini, mis on ainuke ka naturaalselt esinev isomeer, millel on oluline roll inimeste metabolismile.

Biotiin on eelkõige massides leidnud tunnustust iluvitamiinina, kuid selle rolli näiteks juustele läike andmiseks, küünte tugevdamiseks või naha niisutamiseks ei ole tegelikult laialdaselt ära tõendatud. Leidub küll uuringuid, kuid nende katsedisainis on esinenud puudujääke (väike osalejate arv, puudulik kontrollgrupp või uuringu läbipaistmatus). Seetõttu oleks vaja katseid korrata suuremates gruppides. 

Küll aga on biotiinil olemas Euroopa Toiduohutusameti (EFSA, EU Food Safety Agency) poolt aktsepteeritud väide normaalsete juuste toetamiseks. Nimelt leidis EFSA uurimismeeskond biotiini tarbimise ja normaalsete juuste säilitamise vahel põhjus-tagajärg seose. Biotiini puuduse korral ilmneb normaalsete juuste kasv peale ühe või kahe kuu möödumist alates biotiini tarvitamisest. Lisaks juustele aitab biotiin hoida ka nahka normaalsena, kuna karboksülaaside (eriti atsetüül-CoA) aktiivsuse vähenemisest tingitud rasvhapete metabolismi halvenemine soodustab biotiini defitsiidile omase ketendava ning punetava naha teket.

Biotiin on kofaktoriks neljale karboksülaasensüümile, mis osalevad nii makrotoitainete (valgud, süsivesikud, rasvad) kui ka energiavahetuse metabolismis. 

Biotiinil on roll aju- ja närvirakkude metaboolses rajas, mistõttu on see oluline närvisüsteemi talitluses. Nimelt võib biotiini puudus  põhjustada kesknärvisüsteemi häireid, nagu näiteks hüpotooniat, letargiat, depressiooni ning imikutel arengupeetust.

Mida tuleks veel teada biotiini manustades?

Pole teateid, et biotiin oleks suurtes kogustes (5-35 mg/päevas) toksiline, kuid see võib põhjustada probleeme vereseerumi analüüside hindamises ning diagnooside määramises. Näiteks võib biotiin mõjutada HCG, troponiini, kortisooli, ferritiini, TSH, T3, T4 ja PTH väärtuseid vereanalüüsis ning anda seetõttu valediagnoose türotoksikoosi, raseduse, südameinfarkti määramisel. Seetõttu on oluline oma arsti enne vereproovide andmist teavitada, et olete tarbinud biotiini pikemaajaliselt suuremates annustes. Pidev suurtes kogustes manustamine on õigustatud biotinaasi defitsiidiga patsientidel.