fbpx

Sügisene pime ja kõle aeg nõuab immuunsuse tugevdamist

Aluse oma tervisele paneme igapäevase toiduga. Tasakaalus ja vajaduspõhine toitumine on vajalik igal ajal. Eriti oluliseks muutub see viiruste hooajal, mis meil on sügisest kevadeni.
 
Sügise saabudes tasub rõhku panna põletikuvastastele ja antioksüdantse toimega toitainetele, mille hulka kuuluvad vitamiinidest A-, D-, E- ja C-vitamiin (eriti C- ja E-vitamiini kombinatsioon) ning mineraalainetest seleen, magneesium ja tsink (eriti koos C-vitamiiniga). Lisaks on tähtsal kohal fütotoitained, nagu karotenoidid (sisalduvad värvilistes puu- ja köögiviljades) ja polüfenoolid (taimedes leiduvad looduslikud ühendid kaitseks haigustekitajate vastu). Toitainete imendumise efektiivsust ja seega viirustega toimetulekut mõjutab ka soolestiku mikrobioota. Samuti on oluline organismi suutlikkus tulla toime oksüdatiivse stressiga ehk haigustekitajate hävitamisega.
 

Ennetavalt võiks jälgida, et toitumine oleks tasakaalus ja kõiki toidugruppe tarbitaks optimaalselt. Samas on koguseid keeruline välja tuua, kuna need lähtuvad individuaalsest energiavajadusest. Toidu puhul ei tasu aga jälgida üksnes energiasisaldust, vaid ka toitainelist väärtust. Täisteraviljatooted ning köögi- ja puuviljad on olulised kiudaineallikad, värvilised köögi- ja puuviljad ning marjad sisaldavad vajalikke vitamiine ja antioksüdante. Ülalnimetatud mineraalainete saamiseks toidust tasub süüa täisterakaerahelbeid ning kama, pähkleid (India ja parapähklid), muna ja mereande (sh kala). Nimetatud toiduained sisaldavad suures koguses vähemalt kahte olulist mineraalainet või kõiki kolme – magneesiumi, tsinki ja seleeni.

Toidulisandite tarbimisel tasub meeles pidada, et rasvlahustuvate vitamiinide, nagu A-, D- ja E-vitamiini puhul tuleks kinni pidada riiklikest soovituslikest normidest, kuna need võivad regulaarsel ületarbimisel ohustada tervist. Samuti tuleb nende vitamiinide imendumiseks võtta neid koos toiduga, kuna need vajavad lahustumiseks toidurasvu. Ka mitmed mineraalained konkureerivad teineteisega imendumise nimel, seega ei tasu hommikul kõiki toidulisandeid peoga sisse võtta.

Kui A-vitamiini varude säilimist organismis saame mõõta aastates, siis D- ja E-vitamiini puhul tuleb rääkida kuudest. D-vitamiini soovitatakse võtta septembrist maini, riiklik ohutu norm on 4000 IU-d. Kuna aga reeglina on inimestel D-vitamiini tase madal ja see ei tõuse ka toidulisandite tarbimise korral turbokiirusel, siis võib soovitada D-vitamiini tarbida ka aasta ringi.

E-vitamiin on peamine antioksüdant rakkude vananemise pidurdamiseks ja kaitseb meid oksüdatiivse stressi vastu. Vajalik päevane kogus on 8-10mg, kuna tegu on rasvlahustuva vitamiiniga, siis taaskord tuleb kinnipidada tarbimissoovitustest.

Organismi D-vitamiini taseme saab kindlaks teha vereprooviga. Taseme alampiir on 75 nmol/L ja toksiline tase algab väärtusest 300 nmol/L. Suurim näit, mida olen toitumisterapeudina aastate jooksul näinud, on 193 nmol/L, seega me räägime pigem D-vitamiini vaikivast epideemiast (ka riikliku statistika põhjal). D-vitamiini puuduse levinuimad sümptomid on üldine väsimus ja tihe haigestumine (nõrgenenud immuunsus).

Immuunfunktsiooni vähenemine on seotud ka suhkru tarbimise ja kõrgenenud vererõhuga. Eestis tarbitakse päevas umbes 31 g suhkrut inimese kohta, mis tähendab, et väga paljudel inimestel on immuunsus nõrgenenud juba seetõttu, et nad tarbivad liigselt suhkrut. Glükoos ja C-vitamiin konkureerivad rakkudesse imendumisel, seega töötab kõrge veresuhkrutase meie immuunsuse vastu. Vähendada tasuks magusa tarbimist eriti siis, kui ollakse juba haigestunud. Suure rasvasisaldusega toit, alkohol, tubakas ja passiivne eluviis on ka muude haiguste teada-tuntud riskitegurid.

Oluline on ka värske õhk, aktiivne eluviis, piisav vedelikutarbimine ning uni!

Liitu uudiskirjaga
Liitu uudiskirjaga ja saad 10% soodustust esimeselt ostult!
0
    0
    Sinu ostukorv
    Sinu ostukorv on tühiTagasi poodi