Kuidas keha taastub gripist?
Gripp ehk influenza on viirushaigus, mis võib organismi oluliselt kurnata ja jätta järelmõjudeks pikaajalise väsimuse ja nõrkuse. Gripi äge faas on vaid osa kogu taastumisprotsessist ning sageli ei tähenda palaviku ja köha kadumine kohe täielikku taastumist. Organism kasutab grippi põdedes palju energiat ning selleks, et keha saaks taastuda ja immuunsüsteem normaliseeruda, on oluline pöörata tähelepanu nii toitumisele, elustiilile kui ka sellele, millised toitained ja toidulisandid meie keha toetavad.
Gripi ajal puutub immuunsüsteem kokku suure stressiga ning mitmed uuringud on näidanud, et teatud toitained võivad aidata immuunsüsteemi talitlust toetada ja isegi lühendada haigusperioodi kestust. Üks selline ülevaade teaduskirjandusest rõhutab C-vitamiini, D-vitamiini, tsingi ja teiste antioksüdantide rolli immuunsüsteemi funktsioneerimisel ning nende potentsiaali vähendada ägedate hingamisteede infektsioonide kestust ja raskust1.
Taastumine algab energiast ja vedelikust
Gripi ajal kaotab keha sageli rohkem vedelikku, sest palavik ja kiirem hingamine suurendavad veevajadust. Kui vedelikku ei jätku, süveneb väsimus, limaskestad kuivavad ning üldine taastumine aeglustub. Esimene taastumise alus on regulaarne joomine kogu päeva jooksul. Vesi, taimeteed ja puljongid sobivad hästi. Kui söögiisu on väike, on vedelad või pehmed toidud sageli kõige lihtsam viis energiat ja soolasid kätte saada.
Energia osas on oluline mõista, et haigusest taastumine ei ole aeg, mil keha peaks olema puudujäägis. Immuunsüsteemi töö ja kudede taastamine vajavad kütust. Kui isu puudub, aitab see, kui tihedamalt süüa väiksemaid portsjoneid, valida toitainerikkamaid valikuid ning eelistada kergesti seeditavaid toite, näiteks suppe, hautisi, putrusid, munaroogi, jogurtit ja pehmeid kaunviljaroogi.
Valgu roll taastumisel
Valk on taastumisel keskne, sest immuunrakud, ensüümid ja kudede parandamine sõltuvad aminohapetest. Haiguse ajal ja järel võib lihasmass väheneda, eriti kui inimene on söönud vähe ja olnud voodis. Seetõttu tasub taastumisel teadlikult lisada valgurikkaid toite igasse päeva, näiteks kala, kana, muna, kohupiimatooteid või kaunvilju. Kui tavatoit on esialgu liiga raske, sobivad ka valgurohked supid, jogurt, kohupiim ja smuuti tüüpi lahendused.
Üks huvitav fakt on see, et haiguse ajal muutub ainevahetus sageli kataboolseks. See tähendab, et keha hakkab rohkem lagundama omaenda lihasvalke, et saada aminohappeid elutähtsate protsesside jaoks, näiteks immuunrakkude tootmiseks ja ägeda faasi valkude sünteesiks maksas. Uuringud näitavad, et isegi lühiajaline haigus või voodirežiim võib viia märgatava lihasmassi ja -jõu kaoni, eriti vanematel inimestel. Piisav valgutarbimine aitab seda lihaskadu pidurdada ja kiirendab taastumist.
Immuunsüsteem ise on suures osas “valgust tehtud”. Antikehad, tsütokiinid, paljud immuunrakkude retseptorid ja signaalmolekulid on kõik valgulise ehitusega.
Huvitav on ka see, et teatud aminohapped mängivad taastumisel eriti olulist rolli. Näiteks glutamiin on paljude immuunrakkude, nagu lümfotsüütide ja makrofaagide, oluline energiaallikas. Haiguse ja stressi ajal võib glutamiini vajadus ületada selle tootmise võime, mistõttu piisav valgutarbimine muutub eriti tähtsaks.
Kust glutamiini saab?
Glutamiini leidub rohkelt valgurikastes toitudes, näiteks:
- lihas ja linnulihas
- kalas
- munades
- piimatoodetes (kodujuust, jogurt, juust)
- kaunviljades
- kapsalistes (nt kapsas, spinat) väiksemates kogustes
Uni kui immuunsüsteemi taastumise võti
Uni on üks tugevamaid ja samal ajal alahinnatud taastumise tööriistu. Hea uni toetab immuunsüsteemi signaalmolekulide tasakaalu ja taastab närvisüsteemi. Üks 2015.aastal läbiviidud uuring leidis seose lühema une ja suurema vastuvõtlikkuse vahel viirusinfektsioonile 2. Kuigi see uuring käsitles külmetusviirust, on põhimõte laiem, sest immuunsüsteemi toimimine sõltub unest märkimisväärselt.
Taastumisperioodil on mõistlik lubada endale pikemaid öid, teha vajadusel päevaseid puhkepause ning vähendada ekraaniaega enne magamaminekut, et uinumine oleks lihtsam.
Millised vitamiinid ja mineraalained on taastumisel kõige olulisemad?
Gripi järgselt tasub mõelda ka sellele, kas organism saab kätte peamised immuunsüsteemi jaoks olulised mikrotoitained. Kui inimene sööb mitmekesiselt, saab ta suure osa vajaminevast toidust, kuid gripi ajal ja järel on söömine sageli ebaregulaarne ja ühekülgne. Sellises olukorras võib ajutiselt olla kasu toidulisanditest, eriti kui esineb risk puudujäägiks.
Mõned kliinilised uuringud ja meta-analüüsid on näidanud, et D-vitamiini regulaarne tarbimine talveperioodil võib vähendada viiruslike hingamisteede infektsioonide riski, sealhulgas ka gripi korral. Samuti on leitud, et piisav D-vitamiini tase veres võib mõjutada immuunvastust viirustele ja mõjutada põletikulisi protsesse organismis. 3
C-vitamiin on tuntud antioksüdant, mis toetab immuunrakkude funktsiooni. Uuringud näitavad, et regulaarne C-vitamiini tarvitamine võib lühendada külmetushaiguse kestust. Teadusuuringud küll ei kinnita C-vitamiini rolli gripist taastumise korral, kuid üliolulise antioksüdandina on see vitamiin äärmiselt vajalik gripihooajal, kuna kaitseb keharakke kahjustuste eest. Parimad C-vitamiini allikad toidust on:
- paprika
- tsitruselised
- brokoli
- marjad
Tsink on kaudselt oluline mineraalaine antioksüdantse kaitse jaoks. Ta on vajalik mitmete antioksüdantsete ensüümide tööks, eriti superoksiiddismutaasi (SOD) jaoks, mis aitab kehal kahjulikke vabu radikaale kahjutuks teha. Lisaks aitab tsink:
- stabiliseerida rakumembraane ja valke (vähem oksüdatiivset kahjustust),
- vähendada põletikuga seotud oksüdatiivset stressi,
- toetada immuunsüsteemi, mis omakorda aitab kehal paremini infektsioonidest ja stressist taastuda.
Kokkuvõte
Gripi järgne taastumine on keha jaoks periood, kus immuunsüsteem tasakaalustub, energiavarud taastuvad ja kuded paranevad. Kõige suurema mõjuga sammud on piisav uni, vedelik, piisav energia ja valk, mitmekesine toit ning soolestiku mikrobioomi toetamine. NutriDreami D-vitamiini ja C-vitamiini toidulisandid võivad olla praktiline ja usaldusväärne viis oma igapäevast vitamiinivaru täiendada ja toetada keha loomulikku kaitsevõimet. Oluline on meeles pidada, et toidulisandid ei asenda mitmekesist toitumist ega arsti määratud ravi, kuid õigesti kasutatuna võivad nad olla väärtuslikuks osaks terviklikust taastumisstrateegiast.
Kasutatud allikad:
1 https://gh.bmj.com/content/6/1/e003176
2 https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC4531403/
3 https://academic.oup.com/nutritionreviews/article-abstract/84/1/121/8168103?redirectedFrom=fulltext