D-vitamiin, Raud, Tsink

Kuidas toetada kilpnäärme tervist toitumise ja toidulisanditega?

Kilpnääre on väike, kuid äärmiselt oluline nääre, mis toodab hormoone (T3 ja T4), reguleerides ainevahetust, energiat ja ka närvisüsteemi tööd. Kui kilpnääre töötab liiga aeglaselt, tekib hüpotüreoos, seisund, mille puhul keha toodab liiga vähe hormoone. See võib väljenduda väsimuses, kaalutõusus, külmatundes, kuivuses nahas ja aeglases seedimises. Vastupidine seisund on hüpertüreoos, kus kilpnääre toodab liiga palju hormoone. Sel juhul kiireneb ainevahetus liigselt ning tekivad kaalulangus, südamepekslemine, higistamine, ärevus ja unehäired. Mõlemal juhul on esmane ravi määratud arsti poolt, kuid oluline roll on ka toitumisel ja õigesti valitud toidulisanditel, mis toetavad keha taastumist ja enesetunnet.

Järgnevas artiklis toome välja teaduspõhised toitumissoovitused erinevate kilpnäärme haiguste korral.

Toitumise põhialused kilpnäärmehaiguste korral

Regulaarne ja valgurikas toitumine

Kilpnäärmehaiguste korral on oluline hoida iga toidukorra juures piisav kogus valku (20–40 g). Valgurohkus toetab lihasmassi, ainevahetust ja täiskõhutunnet, mis on eriti oluline hüpotüreoosi puhul.

Piisav kiudainete saamine

25–35 g kiudaineid päevas toetab seedimist ja aitab ennetada kõhukinnisust, mis on hüpotüreoosi sagedane probleem. Kiudainete rikkad toiduained on köögiviljad, marjad, puuviljad, teraviljad, pähklid ja kaunviljad. Kui aga on soov tarvitada kiudaineid toidulisandina, siis tuleb arvestada, et need lisandid võivad vähendada kilpnäärmeravimi imendumist. Soovitatav on eelnevalt konsulteerida arstiga.

Jood – vajalik, aga mitte ülekülluses

Jood on kilpnäärme jaoks hädavajalik mineraalaine, sest just sellest moodustuvad kilpnäärmehormoonid türoksiin (T4) ja trijoodtüroniin (T3). Need hormoonid mõjutavad otseselt ainevahetust, kehatemperatuuri, kasvu ja arengut. Kui joodi ei ole piisavalt, ei suuda kilpnääre hormoone toota, mis võib viia hüpotüreoosini.

Oluline on mõista, et kuigi joodipuudus on kahjulik, võib ka liigne joodi tarbimine osutuda probleemiks. Uuringud näitavad, et ülemäärane jood võib vallandada autoimmuunseid protsesse, näiteks Hashimoto türeoidiidi või isegi hüpertüreoosi, eriti neil, kellel on eelsoodumus kilpnäärmehaigusteks 1. Seetõttu rõhutavad rahvusvahelised toitumissoovitused, et täiskasvanu päevane joodivajadus on umbes 150 µg, kuid ohutu ülempiir jääb 1100 µg juurde 2. Tavatoidust saadakse joodi peamiselt kalast, piimatoodetest ja jodeeritud soolast, aga näiteks vetikad võivad sisaldada joodi väga suures koguses, mistõttu tuleb nende kasutamisel olla ettevaatlik.

Seleen – kilpnäärme antioksüdantne kaitse

Seleen on oluline kilpnäärme ensüümides, mis muundavad hormooni T4 aktiivseks T3-ks, ning see kaitseb rakke oksüdatiivse stressi eest. Uuringud näitavad, et seleenilisandi (100–200 µg päevas) manustamine võib vähendada autoimmuunsete kilpnäärmehaiguste korral antikehade taset ja osaliselt parandada kilpnäärme talitlust, kuid uuringute tulemused on kohati ebaühtlased, seega on vaja rohkem metauuringuid, mis kinnitaksid antud hüpoteesi. 3, 4

Samas ei tähenda see, et seleeni peaks võtma igaks juhuks. Üle 400 µg päevas võib muutuda toksiliseks ja põhjustada kõrvaltoimeid nagu küünte haprus või seedetrakti häired. Parim strateegia on esmalt hinnata toitumist. Seleeni leidub näiteks kalas, munades ja parapähklites. Kui menüü on vaene nende toitude poolest, võib arsti või toitumisspetsialisti juhendamisel kaaluda lühiajalist seleenilisandi tarvitamist.

Raud – eriti oluline naistel

Rauapuudus ja madal ferritiinitase on sageli seotud kilpnäärme alatalitlusega. Raual on võtmeroll kilpnäärmehormoonide sünteesis, sest ta on vajalik ensüümi türeoidperoksüdaasi tööks. 2023 aastal avaldatud meta-analüüs näitas, et rauapuudusega inimestel on veres sageli madalamad kilpnäärmehormoonide tasemed. See tähendab, et kilpnääre ei tööta aktiivselt kui kehas pole piisavalt rauda. Uuring leidis ka, et rauapuudus võib olla seotud suurema kilpnäärme autoantikehade tasemega, mis omakorda viitab riskile autoimmuunsete kilpnäärmehaiguste tekkeks. Rasedatel on rauapuuduse mõju eriti tugev, see võib avaldada negatiivset mõju nii ema kui ka lapse kilpnäärme tervisele. 5

Rauavaegus on eriti levinud naistel menstruatsiooni tõttu ning kilpnäärmehaigustega patsientidel tasub ferritiinitaset regulaarselt kontrollida. Kui rauapuudus on diagnoositud, aitab selle korrigeerimine parandada ka kilpnäärme talitlust. Oluline on aga meeles pidada, et raualisandit ei tohi võtta samal ajal kilpnäärmeravimiga, nende vahele tuleb jätta vähemalt 4 tundi.

Parimad rauaallikad toidust on: liha, tatar, läätsed ja maks.

Tsink – väikese mineraalaine suur mõju

Tsink on mineraalaine, mida keha vajab sadades ensümaatilistes protsessides, sealhulgas kilpnäärmehormoonide ainevahetuses ja retseptorite töös. Puuduse korral võib T3 tase langeda ja ainevahetus aeglustuda. Uuringud on näidanud, et tsingipuudus võib põhjustada T3 taseme langust ja TSH tõusu, mis on kilpnäärme alatalitluse tunnus. 6 Samuti on leitud, et tsingipuudusega inimestel esineb sagedamini kilpnäärme autoantikehi, mis viitab suuremale riskile autoimmuunse türeoidiidi (kilpnäärmepõletiku) tekkeks.

Heaks tsingiallikaks on liha, mereannid (eriti austrid), kõrvitsaseemned, pähklid ja täisteraviljad. Kuna taimsetest toiduainetest imendub tsink halvemini, on taimetoitlastel ja veganitel suurem risk tsingipuuduseks. Vajaduse korral võib abi olla ka tsingilisandist, kuid selle vajadust tasub alati hinnata vereanalüüsi põhjal. Samuti tuleb tsingilisandi võtmise ajastamisel tasub olla tähelepanelik: kõrges annuses tsink võib vähendada raua imendumist ja vastupidi, mistõttu neid lisandeid ei tasu võtta täpselt samal ajal.

D-vitamiin – immuunsüsteemi tasakaalustaja

D-vitamiinil on oluline roll immuunsüsteemi tasakaalu hoidmisel, mis on eriti tähtis autoimmuunsete kilpnäärmehaiguste korral. Uuringud näitavad, et Hashimoto türeoidiidiga ja teiste autoimmuunsete kilpnäärmehaigustega inimestel on sageli madalamad D-vitamiini tasemed kui tervetel inimestel. Meta-analüüsid on leidnud, et D-vitamiini manustamine võib oluliselt vähendada kilpnäärmevastaste antikehade hulka, mis viitab põletikulise protsessi vaibumisele. Mõju kilpnäärmehormoonidele (TSH, T3 ja T4) ei ole aga kõigis uuringutes olnud ühesugune, mõnes paraneb hormoonide tasakaal, teistes jääb see muutumatuks.

Huvitav tähelepanek on, et Gravesi tõve (kilpnäärme ületalitluse autoimmuunse vormi) korral ei leitud D-vitamiini ja haiguse vahel tugevat seost, välja arvatud üle 40-aastastel patsientidel, kellel seos oli märkimisväärsem. See viitab, et D-vitamiini roll võib erineda sõltuvalt vanusest ja haiguse tüübist. 7

D-vitamiini allikad on päikesevalgus, rasvane kala ja D-vitamiiniga rikastatud piimatooted, kuid Põhjamaades jääb looduslikust päikesevalgusest sageli väheseks, mistõttu on tarvis manustada D-vitamiini lisaks toidulisandina.

Kokkuvõte

Kilpnääre on küll väike nääre, kuid selle mõju kogu organismi ainevahetusele, energiatasemele ja immuunsüsteemile on tohutu. Toitumine mängib olulist rolli nii ennetuses kui ka toetavas ravis: piisav joodi, seleeni, tsingi, raua ja D-vitamiini tase aitab tagada kilpnäärme normaalse töö, kuid liialdusi tuleb vältida. Ravimite ja toidulisandite võtmise ajastamine on samuti oluline, et tagada maksimaalne efektiivsus ja vältida võimalikke koostoimeid.

Üha enam teadusuuringuid kinnitab, et just väikeste puudujääkide korrigeerimine võib aidata vähendada autoimmuunsete protsesside aktiivsust ja parandada elukvaliteeti. Samas ei ole ükski toit või lisand imeravi. Kõige parema tulemuse annab terviklik lähenemine: tasakaalustatud menüü, individuaalne toitumisplaan, arsti juhendatud ravi ja vajadusel toidulisandid.

NutriDreami tooted kilpnäärme toetuseks

NutriDreami valikus on olemas toidulisandeid, mis sisaldavad just neid toitaineid, mis kilpnäärme tervise toetamisel kõige enam tähelepanu vajavad:

Kasutatud teadusallikad:

1 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/33914231/

2 https://ods.od.nih.gov/factsheets/Iodine-Consumer/

3 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/38243784/

4 https://www.frontiersin.org/journals/endocrinology/articles/10.3389/fendo.2023.1133000/full

5 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/38004184/

6 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/39337701/

7 https://bmcendocrdisord.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12902-021-00831-5