Vesi- Millal ja kui palju juua?
Veeta ei ole elu – nii ka inimorganismi puhul. Vesi moodustab umbes 2/3 meie kehamassist: väikelastel 75% ja täiskasvanutel 60%. Kuna keha vajab vedelikku, tuleb janu korral piisavalt juua. Äärmuslik vedelikupuudus võib viia peapöörituse ja nõrkuseni. Lisaks aitab vesi meie kehatemperatuuri reguleerida. Vähem teatakse aga seda, et vesi on meie organismis toimuvatele keemilistele reaktsioonidele lahustiks ning toitainete ja hapniku transportijaks.
Janu puhul tasub juua puhast vett, ka kraanivett. Pudelivett ostes tuleks eelistada BPA-vaba pudelit, sest need ei sisalda toksilist keelustatud ainet bisfenool-a. BPA kahjulikud mõjud on seotud viljatusega, loote ja laste arenguhäiretega, BPA on kantserogeenne ja hormonaalsüsteemi häiriv aine. Nimelt kahjustab see ühend endokriin- ehk hormoonsüsteemi ja võib seetõttu organismis toimida kui hormoon, häirides meie keha normaalset hormoonide talitlust. Hormoonid aga on olulised, sest nad juhivad kõiki protsesse meie kehas.
Treeningu ajal tasub eelistada gaseerimata vett, sest nn mulliga vett on kehal raskem omastada. Spordijooke on soovitatav tarbida enam kui tund aega vältava intensiivse treeningu korral – alles siis hakkab keha vajama lisasüsivesikuid, elektrolüüte ja mineraalaineid. Mis aga puudutab vitamiini- ja maitsevett, siis nende puhul tuleb jälgida suhkrusisaldust ja koostisaineid. Vedeliku tarbimine treeningu ajal on individuaalne, sõltudes vanusest, kehatemperatuurist, koormusest ja higistamisest. Tunniajase treeningu korral piisab üldjuhul 0,5 liitrist puhta vee joomisest.
Tavatingimustes vajab inimorganism päevas 28-35 ml vett kehakilogrammi kohta. See ei tähenda, et peaksime jooma vett liitrite kaupa, sest vedelikku saame ka toidust ja teistest jookidest, nagu kohvist või teest. Sageli arvatakse, et kofeiini sisaldavaid jooke (kohv, must tee jt) tarbides peaks rohkem vett jooma. Tõsi on, et kofeiin väljutab rohkem vett, kuid seda vaid neil, kes pole regulaarsed kofeiinitarvitajad.
Tavapärase tasakaalustatud toitumise korral vajame umbes 600 ml puhast vett päevas. Vedelikuvajadust suurendavad füüsiline koormus ja kliimast tulenevad mõjurid. Soovitatav on lähtuda janutundest. Kui aga janu ei teki, tuleks vaadata, kui suur on söödava toidu vedelikusisaldus ja kui palju teisi jooke päeva jooksul märkamatult tarbitakse. Näiteks puuviljades on keskmiselt 86% ja lihas 60% vett.
Organismi vedelikuvaeguse ehk dehüdratsiooni leebema vormiga puutume tihti kokku treeningutel või pärast sauna, kui haarame veepudeli järele. Tavaoludes, kus vedelik on kättesaadav, ei ole selle suur kaotus üldjuhul võimalik. Küll aga tasub olla ettevaatlik äärmuslikes ja ettearvamatutes oludes, nagu näiteks pikad matkad harjumuspäratute ilmaolude korral. Tagajärjeks võivad olla nõrkus, peapööritus ja isegi peavalu. Äärmuslikke olusid ei saa planeerida, kuid nende jaoks on võimalik valmistuda. Sellisteks puhkudeks tasub lisakogus puhast vett alati kaasa varuda. Väga hästi sobib selleks aluseline allikavesi Devin.
Blogipostituses on lähtutud Tervise Arengu Instituudi andmetest.
